Pühad Peetrus ja Paulus, püha Barnabas, püha Bonifatius, püha Thomas Becket, püha Maarja Magdaleena, püha Athanasius, Lima püha Rosa, püha Casimir, palvetage meie eest.
Täna tähistame kõigi pühade püha, mis on pühendatud neile, kes on siit maailmast lahkunud ja nüüd rõõmustavad koos Jumalaga taevas. Sel päeval toob kirik meie ette terve hulga neid, kes on jõudnud elu eesmärgini, kes on oma elu täielikult teostanud. Täna meenutame kõiki märtreid ja usutunnistajaid, kes ohverdasid oma elu Kristusele. See püha on elu tähistamine, sest pühakud elavad koos Jumalaga taevases Jeruusalemmas. Kõigi pühakute suurpüha kutsub meid üles mõtisklema selle üle, kes on pühak, milles on inimesed silma paistnud, et nad said pühakuks, kuidas me saame pühadust saavutada ja kas me üldse saame seda saavutada?
Tänapäeval ei ole lihtne pühakutest rääkida. Pealegi ei ole see teema ise väga atraktiivne, see tundub elust lahutatud. Pigem oleme harjunud kõigega, mis puudutab maist elu. Teiseks, pühadus tundub midagi võimatut. Mina pühak? See on võimatu.
Kes siis on pühak? Võib tsiteerida katekismust, teoloogilisi teoseid. Lihtsa vastuse annavad aga Poola muusikagrupi „Arka Noego” lapsed oma laulus „Naeratav pühak”:
„Nii suur, nii väike, võib saada pühakuks.
Nii paks, nii õhuke, võib saada pühakuks.
Selline mina ja selline sina saab pühakuks saada“.
Pühak võib olla igaüks: väike, suur, paks, kõhn, mina ja sina. See laul annab ka vastuse küsimusele, kuidas saada pühakuks: „Pühak armastab Jumalat, ei karda ohverdada oma elu teistele, armastab oma ligimest nagu iseennast. Seega näeme, et pühakuks saamise tingimuseks on Jumala- ja ligimesearmastus. Pühadus on oma elu pühendamine Jumalale ja inimestele, see on oma elu kaotamine. Iga kristlase esimene kutsumus on just pühadus. See pühaduse kutsumus võib realiseerida erinevatel viisidel: preesterluses, abielus, orduelus või üksinduses. Vastates kutsumusele, pean elama nii, et saavutada pühadust, see tähendab, et saavutada päästet.
Pühaduse saavutamise retsepti annab Kristus tänases evangeeliumis. Me näeme, kuidas Jeesus õpetab rahvahulka ja jagab neile rõõmusõnumit. Selles rahvahulgas olid vaesed inimesed, haiged inimesed, deemonite käes kannatavad inimesed, inimesed, kes olid tõrjutud. Nad tulid kuulama Jeesuse õpetust, et leida temalt lohutust ja mõistmist. Me näeme Jeesuse sõnades vastuolu. Kristus ütleb: „Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, õndsad on kurvad, õndsad on tasased, õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse“.
Õnnis tähendab õnnelik, see on sõna-sõnaline tõlge kreeka keelest. Kuidas saavad siis vaesed, kurvad, tagakiusatud olla õnnelikud? Kuid Kristus vaatab veidi kaugemale kui meie ettekujutus mugavast ja muretust elust maa peal. Ta vaatab, mis juhtub pärast meie surma. Kui me kannatame siin maa peal, siis saame tasu taevas. Need Kristuse sõnad näitavad, et ükski raskus maa peal ei ole viljatu. Vaadakem ringi, kui palju inimesi kannatab, kui palju on tagakiusatud. Kui paljudel inimestel on nälg ja janu õiguse järele, aga õigust ei ole, kui palju pisaraid, aga keegi ei suuda lohutada. Ja just sellised inimesed tulid kaks tuhat aastat tagasi Kristuse juurde ja ta andis neile lootust, et pärast surma on kõik parem, et Jumal ei unusta nende kannatusi ja annab neile igavese elu tasu. „Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas!“
Pühadus, millest räägib Jeesus, ei ole vagadus ega ka katse teha erakordseid asju, omaenda täiuslikkuse otsimine. Kuid pühakud on need, kes suudavad sellistes tingimustes elada teisiti: nad suudavad rõõmustada, olla halastavad, otsida õiglust ja rahu. Nad on valmis seda tegema isegi oma kahjude kõrge hinnaga. Jõudu selliseks eluviisiks ei tule aga mitte inimese enda täiuslikkusest, vaid tema suhtest Jeesusega. „Pühakud on väärtuslikud pärlid; nad on alati elus ja ajakohased ning ei kaota kunagi oma tähtsust. Nende eeskuju valgustab meie ajastu inimeste meelsust, elustab usku, elavdab lootust ja sütitab armastust, et igaüks tunneks end tõmmatud evangeeliumi ilu poole“.
Kas pühadus on tänapäeval võimalik, kas kaheksa õndsuse järgimine on realistlik? Ma arvan, et enamik vastaks, et ei ole. Meil on aga palju inimesi, kes ei paistnud millegi erilise poolest silma, vaid armastasid ainult Jumalat ja oma ligimest ning said pühakuteks. „Kui me tahame olla täiuslikud, ei pea me tegema midagi enamat, kui täitma oma igapäevaseid kohustusi… Täiuslik on see, kes teeb oma igapäevaseid tegusid õigesti; täiuslikkuse saavutamiseks ei pea me ületama neid piire“.
Pühaduse saavutamine ei ole üleinimlik asi. Piisab sellest, kui paneme oma lootuse Jumalale ja hoiame oma pilgu lõppeesmärgil, milleks on igavene elu. Tasub lisada, et pühak ei ole kurb ja sünge inimene, vaid rõõmsameelne ja õnnelik. On üks vanasõna: „kurb pühak, pole pühak“. Kuid pühak on ka patune, kes pidevalt kahetseb, kes võitleb patu vastu ja palub Jumalalt andestust.
Ärgem kartkem püüelda pühaduse poole, ärgem kartkem tunnistada Kristust. Püüdkem oma igapäevaelus anda tunnistust Jumala ja inimese armastusest, palve, omavahelise abi, headuse ja austuse kaudu. Seepärast soovin teile ja endale, et me elaksime oma elu nii, et pärast surma saaksime istuda Jumala trooni ees taevases Jeruusalemmas koos kõigi pühakutega.
Isa Tomasz Materna
