Sooviksin meie lühikest vestlust alustada pühadusest. Kui ma oma ettekannet alustasin, ütlesin auditooriumile, et see ettekanne räägib ühest auväärsest mehest, õndsast Eduard Profittlichist, aga tegelikult minu ettekanne on pühadusest. Mida Teie, piiskop Erik, arvate, et millised on tänapäevased vaatenurgad pühadusele ja kuidas rääkida pühadusest ja pühaks olemisest just noortele?
Kõige olulisem on juurutada see vestlus Kiriku õpetusele. Vatikani II kirikukogu suuresse konstitutsiooni on kirjutatud ja see rõhutab, et iga ristitud kristlane on kutsutud pühadusele. Pühak ei ole konkreetne inimkategooria, vaid see on lihtsalt olla kristlane, kes võtab oma kutsumuse täielikult omaks ja ütleb tingimusteta “jah” Jumala armule ning Tema kutsele. Ja Jumala muutvale tegevusele. Seega on pühak, püha naine või mees lihtsalt kristlane, kes on täielikult Jeesus Kristuse sarnane. Tegelikult mida me kõik peaksime soovima olla pühad. Selleks on meid kõiki kutsutud. Ja Jumal aitab meil selle eesmärgini jõuda, kui me vaid laseme Temal seda teha.
Ja kui me nüüd mõtleme õndsa Eduard Profittlichi pühadusele. Tema kanoniseerimine on avatud ja inimesed on kutsutud palvetama tema eestkostele. Miks me tegelikult vajame pühakuid oma eestpalveteks?
Sest me vajame sõpru. Inimene ei ole loodud üksi olema ja Jumal on loonud universumi ajas ja igavikus nii, et me aitame üksteist oma elu täitumisele jõuda pühaduses. Ehk me aitame oma eluülesannet täita ja pühakuteks saada üheskoos. Seega, kui mul on mõni raskus, valu või haiguses, võiksin teilt küsida: “Palun, kas te palvetaksite minu eest?”, arvestades, et see on palveside, mida meie Issand on öelnud, teate küll, kus kaks või kolm on koos, olen mina nende keskel. Pühakute poole palvetamine on lihtsalt selle loogika laiendamine. Ja meeldetuletamine meile kõigile, et nähtav Kirik on üks nähtamatu Kirikuga, nagu me igal Missal kinnitame.
Ja millised on Teie soovitused tänapäeva inimesele, kuidas palvetada õndsa Eduard Profittlichi eestkostel?
Ma pole kindel, kas need sõnad ongi nii olulised kuidas me palvetame, aga mida te teeksite, kui näiteks teil oleks uus sõber? Kui kohtuksite just kellegagi kino järjekorras, supermarketis või koosolekul ja teil oleks lühike vestlus ning te mõlemad mõtleksite: “See on huvitav inimene, tahaksin seda vestlust jätkata.” Noh, esimene asi, mida te teeksite, oleks kokku leppida aeg kohvitamiseks ja te saaksite teineteise kohta rohkem teada. Seega, me peaksime loome suhte pühakutega. See eestkoste palve on alati suhe! Peame kõigepealt neid tundma õppima ja andma neile võimaluse meid tundma õppida. Seega, õndsa Profittlichi puhul oleks asi, mida teha, mõelda tema elule, vaadata võib-olla mõnda tema kirja, tema lühemaid kirjutisi, kaaluda tema tunnistuse spetsiifilisust ja seejärel lihtsalt rääkida temaga oma muredest, oma vajadustest ja näha, kuidas need kaks kattuvad. Ja nii toimides te juba palvetate ega pea liiga palju muretsema selle pärast, millised sõnad võivad olla või mitte.
Ja minu viimane küsimus, kuna oleme rääkinud sellest, et Norra katoliku kirik ja Eesti katoliku kirik on üsna sarnased ja kasvavad otsinguil ning praegu on käes nn ”usutärkamise kevad”, siis milline oleks teie sõnum Eestimaa katoliiklastele?
Armastage Issandat ja olge ustavad.
Tänan teid.
Marge Paas
Trondheim, 16.oktoober 2026.