Õndsakskuulutamine ehk beatifikatsioon on märgiline kiriklik akt, millega tunnustatakse peapiiskop Eduard Profittlichi elu pühadust ja martüüriumit.
6. september 2025 tähistab Eesti maa ja Kiriku ajaloos uut ning rõõmurohket peatükki, mil meie ülemkarjane ja märter kuulutati Tallinnas Vabaduse väljakul õndsaks. See ajalooline suursündmus on hindamatu kingitus kogu meie rahvale, kinnitades sõnumit, et armastus ja usk on tugevamad kui surm ning vägivald.
Peapiiskop Profittlichi õndsakskuulutamine toob esile, et ka väikesel Eesti Kirikul on anda ustav ja suur tunnistaja kogu universaalsele Kirikule.
Õndsakskuulutamine ehk beatifikatsioon on ametlik kiriklik akt, millega tunnustatakse inimese elu pühadust ja tema martüüriumit. See on märgiline kinnitus, et isik on jõudnud taevasse ning talle võib nüüdsest osutada avalikku austust. Peapiiskop Eduard Profittlichi puhul kannab see sündmus võimsat sõnumit: armastus ja usk on tugevamad kui surm ja vägivald. See ei ole pelk ajalooline mälestus, vaid ere märk usu ja lootuse võidust pimeduse ning tagakiusamise üle.
Kiriklikus protseduuris on pühakuks tunnistamisel kolm peamist sammu, kus kandidaadist saab esmalt „auväärne“, seejärel „õnnis“ ning viimaks „püha“. Kandidaat nimetatakse „auväärseks“, kui paavst on tunnustanud tema vooruslikku elu, ning järgmise sammuna kuulutatakse ta „õndsaks“, mis kreeka keeles tähendab otsesõnu õnnelikku. Erinevalt tavapärasest protsessist, mis nõuab pühakuks saamiseks imet, on märtrite puhul aluseks nende kangelaslik eluohver. Viimane aste on kanoniseerimine, mis laiendab isiku austamist kogu universaalsele Kirikule.
Erilise tähenduse annab Profittlichi pühaduse teele märtrisurm, kusjuures sõna „märter“ tähendab kreeka keeles tunnistajat. Märter on inimene, kes tunnistab oma elu ohverdusega seda armastust, millesse ta on uskunud, ning teoloogiliselt on see Jumala kingitus neile, kes on alati elanud Jeesuses. See on pühaduse kõrgeim vorm, kus inimese täielik vabadus väljendub oma elu loovutamises Kristuse ja Kiriku nimel. Profittlichi julgus jääda oma karja juurde ka kõige raskemates oludes oli evangeelne tunnistus suurimast armastusest.
Õndsate ja pühakute roll on olla meile taevasteks kaitsjateks ning eeskujudeks usus, armastuses ja halastuses. Nad on vahendajad, kes ühendavad maapealse kiriku taevasega, võttes meie mured oma lakkamatutesse eestpalvetesse Jumala trooni ees. Peapiiskop Profittlichi õndsakskuulutamine toob esile, et ka väikesel Eesti Kirikul on anda suur tunnistaja kogu universaalsele Kirikule. See sündmus tuletab meile meelde, et igaüks on kutsutud pühadusele ja võib oma igapäevaelus väljendada jumalikku armastust.
Pärast õndsakskuulutamist võib isikut mainida liturgilistes palvetes ning tähistada igal aastal tema mälestuspäeva. Õndsa Eduard Profittlichi mälestuspäevaks on paavstlikult kinnitatud 21. veebruari. See tunnustus kutsub usklikke järgima tema eeskuju ustavuses nii suurtes tegudes kui ka igapäevastes väikestes asjades. Beatifikatsioon avab meie Kiriku ajaloos uue ja rõõmurohke peatüki, olles kingituseks kogu Eesti rahvale.
Eduard Profittlich kuulutati õndsaks, sest ta jäi kangelaslikult ustavaks oma karjale, kui ta loobus võimalusest naasta Saksamaale ning jäi Nõukogude okupatsiooni tingimustes oma usklike juurde, juhindudes põhimõttest: „Kus on kari, seal on ka ülemkarjane“.
Tema 22. veebruaril 1942 Kirovi vanglas aset leidnud surm on ametlikult kinnitatud martüüriumina, mis sümboliseerib armastuse ja usu võitu vägivalla ning surma üle.
Profittlich elas oma piiskopiametit sügava alandlikkuse, ditsipliini ja suure julgusega, kandes ustavalt oma piiskoplikku motot „Usku ja rahu“ (Fides et Pax) ka kõige raskemates vanglatingimustes. Isegi kui väline lootus eluga pääseda kadus, säilitas ta vankumatu palvevaimu ja usalduse Jumala vastu, kinnitades oma vaimses testamendis, et elu ja surm Kristuse eest on „ääretult ilus“.
See ajalooline sündmus on märgiline, sest see toob esile, et ka väikesel Eesti katoliku kirikul on anda ustav tunnistaja kogu universaalsele Kirikule, pakkudes tröösti ja vaimset eeskuju kõigile usklikele.
Peapiiskop Eduard Profittlichi 21 aastat kurnavat ja põhjalikku uurimistööd nõudnud õndsakskuulutamise protsess algas ametlikult 2002. aastal ning jõudis piduliku kulminatsioonini 6. septembril 2025, mil ta kuulutati Tallinnas Vabaduse väljakul Eesti esimeseks õndsaks märtriks.
2019. aasta tähistas peapiiskop Eduard Profittlichi õndsakskuulutamise protsessis märgiliset pöördepunkti, mil lõppes ametlik piiskopkondlik uurimisfaas Eestis. See etapp kulmineerus piduliku lõpetamisega, kus Tallinna piiskop Philippe Jourdan ja piiskopkondliku tribunali liige Pedro Cervio allkirjastasid viimased dokumendid, kinnitades kogutud materjalide autentsust ja uurimistöö põhjalikkust.
Roomas algas kogutud materjalide põhjalik kontrollimine ja teaduslik hindamine. Protsessi juhtimiseks ja dokumentatsiooni läbitöötamiseks määrati ametisse võtmeisikud: Rooma postulaatoriks sai jesuiit Pascual Cebollada ja protsessi relaatoriks dikasteeriumi kogenud isa Szczepan Praśkiewicz. Marge Paas jätkas Roomas tööd asepostulaatorina.
Paavst Franciscus andis ametliku loa kuulutada Jumala sulane peapiiskop Eduard Profittlich õndsaks märtriks. See ajalooline otsus oli viimane kanooniline samm, mis kinnitas peapiiskopi elu pühadust ja tema märtrisurma armastusest Kristuse ning Kiriku vastu, olles ühtlasi kulminatsiooniks 21 aastat kestnud põhjalikule õndsakskuulutamise protsessile. Paavstlik seadlus tunnistas Profittlichi kui „karjast Kristuse südame järgi“, kes ei hüljanud oma karja nõukogude tagakiusamise ajal, vaid valis teadlikult ohvritee, kinnitades oma ustavust kuni surmani Kirovi vanglas.
Antud luba tähendas, et Eduard Profittlichist sai esimene katoliiklane Eesti ajaloos, kes on Maarjamaal õndsaks kuulutatud, mis on hindamatu kingitus ja tunnustus kogu siinsele usukogukonnale ning rahvale.
See märgiline samm kuulutas vaimset kevadet Eesti Kirikus, kinnitades sõnumit, et armastus ja usk on tugevamad kui vägivald ning surm.
See ajalooline suursündmus oli esimene beatifikatsioon Maarjamaal, tuues kokku tuhandeid usklikke, riigitegelasi ja külalisi nii Eestist kui ka välisriikidest. Piduliku missat pühitses paavst Leo XIV esindaja ja delegaat, Viini kardinal Christoph Schönborn, kes luges ette apostelliku kirja, arvates märtri peapiiskop Profittlichi õndsate hulka. Sündmuse toimumispaik oli sügavalt märgiline, leides aset samas kohas, kus paavst Franciscus pühitses 2018. aastal missat ja väljendas soovi „Santo subito“ ehk „saagu ta kohe pühakuks“.
Liturgia üks liigutavamaid hetki oli õndsa Eduard Profittlichi ametliku reliikvia toomine altarile, milleks oli peapiiskopi viimane, 8. veebruaril 1941 Tallinnas kirjutatud kiri oma lähedastele Saksamaal. See dokument on kangelaslik ustavuse tunnistus, kus peapiiskop kinnitab oma otsust jääda rasketel aegadel oma karja juurde, juhindudes põhimõttest: „kus on kari, seal on ka ülemkarjane“. Pidulikkust lisas helilooja Mart Siimeri uue tunnuslaulu „Ustav karjane“ esmaettekanne Tallinna Peeter-Pauli koguduse koori poolt, mis peegeldas väljakul valitsenud ülevat ja palvemeelset õhkkonda.
Riiklikul tasandil avaldas uuele õndsale austust Eesti Vabariigi president Alar Karis, kes märkis, et piiskop Profittlich astus julgelt kurjuse vastu ning jäi lõpuni kindlaks oma südametunnistusele ja vabadusele. Sündmus tõi esile, et isegi väikesel Eesti katoliku kirikul on anda suur tunnistaja kogu universaalsele kirikule, kinnitades sõnumit, et armastus ja usk on tugevamad kui surm ja vägivald. Piiskop Philippe Jourdan nimetas õndsakskuulutamist „vaimseks kevadeks“ Eesti kirikus, mis jääb püsivaks eeskujuks ning kutseks järgida Kristust julguse ja truudusega ka tänapäeva maailmas.
Peapiiskop Eduard Profittlichi õndsakskuulutamise missa toimus 6. septembril 2025 Tallinnas Vabaduse väljakul ning see tähistas ajaloolist ja rõõmurohket peatükki Eesti maa ja Kiriku ajaloos. Piduliku missat pühitses paavst Leo XIV esindaja ja delegaat, Viini kardinal Christoph Schönborn, kes luges ette apostelliku kirja, arvates märtri peapiiskop Profittlichi ametlikult õndsate hulka. Sündmus leidis aset samas paigas, kus 2018. aastal pühitses missat paavst Franciscus, täites seeläbi sümboolselt Püha Isa toona väljendatud soovi peapiiskopi kiirest pühakuks saamisest.
Liturgia üks erilisemaid ja liigutavamaid hetki oli uue õndsa märtri ametliku reliikvia toomine altarile, milleks oli tema viimane kangelaslik kiri sugulastele aastast 1941. Muusikalist pühalikkust lisas helilooja Mart Siimeri loodud tunnuslaulu „Ustav karjane“ esmaettekanne Tallinna Peeter-Pauli koguduse koori poolt. Tuhandete kohalviibijate ees toimunud missa andis tunnistust, et isegi väikesel Eesti katoliku kirikul on anda suur tunnistaja kogu maailmale, kinnitades püsivat lootust, et armastus on tugevam kui surm.
Paavst Leo XIV apostellik kiri on märgiline ametlik dokument, millega Püha Tool kuulutas peapiiskop Eduard Profittlichi ametlikult õndsaks märtriks.
Selle apostelliku meelevallaga antud läkitusega tunnustatakse teda kui karjast Kristuse südame järgi, kes ei hüljanud oma rahvast tagakiusamise ajal ning andis oma elu armastusest oma Issanda ja Kiriku vastu. Dokument kinnitab ühtlasi, et õndsa peapiiskopi mälestuspäeva tähistatakse kirikukalendris igal aastal 21. veebruaril. See ajalooline kiri loeti pidulikult õndsakskuulutamise missal paavsti esindaja poolt.
Õndsa Eduard Profittlichi ametlik reliikvia on tema viimane, 8. veebruaril 1941 Tallinnas kirjutatud kiri oma lähedastele Saksamaal. See dokument on kangelaslik ustavuse tunnistus, milles peapiiskop teatab oma kindlast otsusest jääda Nõukogude okupatsiooni tingimustes oma karja juurde ja jagada nendega nii rõõmu kui muret. Juhindudes põhimõttest „kus on kari, seal on ka ülemkarjane“, kinnitab ta kirjas, et on valmis ohverdama oma vabaduse ja elu Kristuse eest, lisades: „Ja mu elu ja, kui vaja, siis ka mu surm on elu ja surm Kristuses. Ja see on ääretult ilus“.
Kirja loovutasid Tallinna piiskopkonnale õndsa Eduard Profittlichi sugulased 2025. aasta mais ning see dokument oli peapiiskopi usutruuduse tõendina ka tema õndsakskuulutamise aluseks. Reliikvia altarile toomine oli 6. septembril 2025 Vabaduse väljakul toimunud õndsakskuulutamise missa üks erilisemaid ja liigutavamaid hetki, sümboliseerides märtri vaimset kohalolu ja tema vankumatut ustavust.
Tänapäeval asub ametlik reliikvia Tallinna Peeter-Pauli katedraali krüptis avatud õndsa Eduard Profittlichi kabelis. Reliikviat ümbritseva väärika kunstiteose on loonud Eva Leena Mikson. Kabelis säilitatav kiri on püsivaks meeldetuletuseks uue õndsa märtri pühaduse teest ning see pakub usklikele võimalust palvesse jääda ja meenutada ülemkarjast, kes andis oma elu armastusest Jumala ja Eesti rahva vastu.
Need tekstid on püsivaks vaimseks pärandiks, mis kutsuvad meid leidma jõudu Kristuses ning järgima uue õndsa eeskuju ustavuses nii suurtes tegudes kui ka igapäevastes väikestes asjades.
Kui õnnis Eduard on sind sinu elus aidanud, oled kogenud tema eestkostel palvetades abi või soovid jagada oma isiklikku tunnistust, siis palume sul meiega ühendust võtta. Sinu lugu on kallis ja oluline osa peapiiskop Profittlichi pärandi hoidmisel ja tema pühaduse tee dokumenteerimisel.
