Eduard Profittlich SJ (1890-1942) sündis Saksamaal Birresdorfis.
Õppinud Valkenburgis filosoofiat ja teoloogiat, siirdus Profittlich 1922. aastal Poolasse, kus õppis doktoritasemel filosoofiat ja teoloogiat. Seejärel töötas ta kogudusepreestrina Opoles, Poolas ja Hamburgis, Saksamaal. Jesuiitide ordu Saksa provints saatis Profittlichi 1930. aastal Eestisse ning järgneva kümne aasta jooksul oli tal juhtiv roll siinse katoliku kiriku ülesehitamisel.
11. mail 1931 määrati Eduard Profittlich Paavstliku Venemaa Komisjoni dekreediga apostellikuks administraatoriks. 27.novembril 1936 nimetati Eduard Profittlich Hadrianopolis di Haemimonto titulaar-peapiiskopiks ning 27. detsembril 1936 pühitseti ta Tallinnas Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kirikus Riia abipiiskop Jāzeps Rancānsi (1886-1969) ja Soome piiskop Guillaume Cobbeni SCJ (1897-1985) assisteerimisel nuntsius Antonino Arata poolt piiskopiks.
Paljuski tänu Edurad Profittlichi pühendunud tegevusele jõudis katoliku kiriku hingehoiutöö Eestis uuele tasemele. Võib öelda, et tema pärand eksisteerib veel tänagi katoliku kirikus. Ilma piiskopi suure tööta ning panuseta ei oleks katoliku kirik kindlasti okupatsiooniaastatele vastu pidanud.
Kahjuks piirdus peapiiskopi töö vaid kümne tegutsemisaastaga, kui Nõukogude võim ta arreteeris ja saatis Kirovi vanglasse, kus määrati talle surmanuhtlus. Kuid selle vähese ajaga suutis Profittlich teha palju. Ta oli tuntud Eesti haritlaste hulgas, tegutses kirjastamise ajal, suhtles poliitilise eliidiga ja oli üheks autoriteediks iseseisvas Eesti ühiskonnas.